Arutelu PP põhikirjatäienduste osas (valgdemokraatia, Demarchy)
  • Põhikirja täiendamine delegatsioonidemokraatia/valgdemokraatia ja demarhia vaimus
    Vaata: https://ppee.piratenpad.de/demarhia

  • Räägiks sellest organisatsioonist väljapoole esindajate määramisest.

    Üldeeldus: Meie ülesanne on esindada ja kaitsta organisatsiooni poliitilisi jms seisukohti või maailmavaadet väljaspool, sh avalikkuses, komisjonides jne võimalikult hästi. Mida paremini me seda teeme, seda rohkem meid usaldatakse ja seda paremini läheb organisatsioonil.

    Standardkäsitlus: Mõned liikmed suudavad seda teha paremini kui mõned teised ja need liikmed tehakse kindlaks demokraatliku hääletuse teel.

    Jaanus pakub välja, et need liikmed võiks määrata loosi teel. Ta küll ei täpsusta, kas loositakse kogu liikmeskonnast või ennast esitanud kandidaatide seast, aga printsiip on igal juhul see, et hääletamist tuleks antud juhul ignoreerida. Põhjenduseks näib olevat, et niimoodi valitud esindajaid ei saa me nende valituks osutumise järel (KOV, Riigikogu jms kontekstis) tagasi kutsuda ega otseselt mõjutada, mistõttu peaks organisatsiooni seisukohti väljaspool esindama võimalikult ühtlane läbilõige liikmeskonnast. Selle saab aga tekitada loosimise teel.

    Mida on siin vaja arutada, on see, kas a) me ei saa tõesti valitud saadikuid mõjutada, b) kas meil on üldse vaja neid mõjutada ja kui meil on neid tṍesti vaja mõjutada, siis c) kas loosimise teel läbilõike end esindama saatmine pole mitte n-ö pea maharaiumine peavalu korral, kui meil on võimalik leida viise nende täiendavaks mõjutamiseks.

    Mulle tundub, et liikmed tahavad siiski võimalikult palju ise määrata, kes ja kuidas neid esindab. Loosimise sisseseadmine võib siin pettumust valmistada ja tegelikult liikmete huvi organisatsiooni tegevuses kaasa löömiseks vähendada. Kas tõesti oleks meie endi seast valitud esindajad meie liikmetele asjade arutamiseks kättesaamatud ja neid ei saaks mõjutada? Kui see nii oleks, kas see pole juba organisatsiooni sisedemokraatia fundamentaalne puudujääk ja sellega ei tuleks hakata õigest otsast tegelema? Loosimine tundub siin kontekstis rohkem protesti väljendus süsteemi vastu kui optimaalne lahendus probleemile.

    Mulle tundub, et loosimine on asjakohane siis, kui on selge, et hääletamine on võlts (hääletajad ei tunne ega saagi kandidaate tunda, et teha informeeritud otsus) või hääletamine on ressursi raiskamine (nt peab määrama väga suure hulga esindajaid vms). Või ma vaatan millestki mööda?
  • Tänud kommentaaride ja küsimuste eest. Järgnevalt alustan neile vastamist ja teen seda võimalikult lühidalt. Minu põhjalikumaid seisukohti nendes küsimustes saate lugeda näiteks: http://www.hot.ee/liiskklubi//IGATSUSOSALUSEJARELE.doc.
    1)Esindajaid saab loosida sisuliselt ikkagi ainult nende liikmete seast, kes selleks soovi avaldavad. Alguses võib loosi tõmmata küll kõigi liikmete seast, kuid siis on väljaloositul ikkagi õigus esindajakohast loobuda - millisel juhul loositakse uus esindaja (pooldangi pigem just seda varianti, kuna demokraatiatraditsiooni puudumise tõttu on tavalistel liikmetel alguses ehk piinlik ennast üles seada).
    2)Küsimus: „Miks ei saa erakonna liikmed äravalitud saadikuid mõjutada?“
    Vastus: „Sest sellele mõjutamisele töötavad üksmeelselt vastu praegused seadused (s.h. Põhiseaduses sätestatud saadiku sõltumatus oma mandaadist ehk vaba mandaadi põhimõte).“
    3)Küsimus: „Kas erakonna liikmetel on üldse vaja oma äravalitud saadikuid mõjutada?“
    Vastus sellele küsimusele – mis ongi minu arvates käesoleva arutelu põhiküsimus - sõltub vastaja maailmavaatest ehk kas vastaja usub sellesse, et tavalised kodanikud on piisavalt targad ja head selleks, et oma ühiskonnaelu juhtimises osaleda.
    Minu vastus sellele küsimusele on kindel jah.
    4)Küsimus: „Kas on võimalik leida (seaduseväliseid) viise äravalitud saadikute mõjutamiseks?“
    Vastus: „On, kuid minu hinnangul on need suhteliselt ebaefektiivsed (saadikute loosimise tulu ja kulu suhe on erakonna lihtliikmete seisukohast parem kui saadikute seadusevälisel mõjutamisel).“
    Saadiku tegevuse mõjutamise legaalseks võimaluseks on selle erakonna, mille nimekirjas saadik valituks osutus, avaldused saadiku tegevuse kohta (s.h. fraktsiooni vahetanud saadiku arvustamine ajakirjanduses). Ebalegaalsete võimaluste nimekiri on pikem, kuid nende rakendamine nõuab reeglina märkimisväärsel hulgal kapitali.
    5) Kommentaar: „Mulle tundub, et liikmed tahavad siiski võimalikult palju ise määrata, kes ja kuidas neid esindab. Loosimise sisseseadmine võib siin pettumust valmistada ja tegelikult liikmete huvi organisatsiooni tegevuses kaasa löömiseks vähendada.“
    Vastus kommentaarile: „Nagu eelnevalt kirjeldatud, seda kuidas meid esindatakse, ei saa erakonna liige mõjutada. See, kes meid esindab, ei oma erakonnaliikmele antud tingimustel tähtsust v.a. juhul, kui ta saab ise see esindaja olla. Seega saab loosimise sisseseadmine minu hinnangul just pettumust vähendada ja liikmete huvi organisatsiooni tegevuses kaasa löömiseks suurendada .“
    6) Kommentaar: „Loosimine tundub siin kontekstis rohkem protesti väljendus süsteemi vastu kui optimaalne lahendus probleemile“.
    Vastus kommentaarile: „Loosimine on minu hinnangul rahuldav (ja hetkel optimaalne, kuna keegi pole pakkunud välja paremat) lahendus probleemile erakonnaliikmete seisukohast senikaua, kui meil pole võimalik muuta seadusi, mis toetavad vaba mandaati ja viimast toetavat salajast hääletamist. “

    Kokkuvõtvalt: Põhimõte võiks olla selline, et esindaja, kelle tegevuse üle on valijal oluline kontroll (s.h. saab tagasi kutsuda), tuleb valida. Esindaja, kelle üle valijal kontroll puudub (s.h. ei saa tagasi kutsuda), tuleb loosida.
  • Ma ei saa 2) küsimuse käsitlusega nõustuda. See lähtub eeldusest, et erakonna liikmetel puudub maailmavaateline ühisosa ja usaldus üksteise vastu. Minu arvates ei toimu mõjutamine mitte ainult siis, kui mingi seadus seda ette näeb, vaid see toimub ka täiesti inimlikul tasemel. Juhin tähelepanu, et me räägime praegu erakonna otsustusmehhanismidest ja mitte riigi tasemest, erakond on organisatsioon, kuhu on koondunud ühiste huvidega inimesed. Ma eeldan, et sellised inimesed kuulavad üksteise argumente ja lasevad ennast parematel argumentidel mõjutada. Või jäävad mõnedes küsimustes viisakalt eriarvamusele, aga enamustes siiski räägivad läbi. Ja ma olen igati valmis tunnustama erakonna esindaja teatavat iseseisvust otsustamisel, sest vastasel juhul oleks esindaja lihtsalt fraktsiooni marionett parlamentaarsetes mängudes. Nagu on praeguses Riigikogus enamasti standardiks.

    Minu vastus punktile 3) on sama, aga minu meelest pole see ülaltoodud põhjustel relevantne erakonna sisemise valimismehhanismi puhul.

    Punkti 4) kohta seda, et tegemist pole "seaduseväliste" mõjutusviisidega, sest seadused ei keela erakonna liikmetel omavahel asju läbi rääkida. Küll aga võiksime me seadustada põhikirja tasemel mingi protsessi, mis tagab, et meid esindavad saadikud räägiks liikmetega võimalikult palju läbi ja oleks sunnitud oma eriarvamusi võimalikult laialt põhjendama.

    Punktide 5) ja 6) kohta seda, et loosimine ei vähenda ega suurenda saadiku kohustust olla liikmete poolt mõjutatud. Mina olen veendunud, et meie saadikud on liikmete poolt märkimisväärselt mõjutatud, olgu nad loositud või valitud. Loosimine vähendab ehk pettumust juhul, kui mõni saadik otsustab mitte liikmete argumente kuulata ja hakata tegema mingit täielikku poliitilist isetegevust. Aga minu arvates on see erandjuht, sest suurem jagu saadikuid on maailmavaate alusel liitunud organisatsiooniga, millega koostöös nad poliitikat kujundavad ja mille liikmete nõu nad kuulata tahavad.

    Seega ei leia ma, et loosimine antud juhul mõnda reaalset probleemi lahendaks. Pigem vähendab liikmete võimalust suunata organisatsiooni poolt elluviidavat poliitikat --- ja minu arvates võib just see olla pigem pettumust valmistav.

    Minu meelest põhineb see ettepanek valel eeldusel, et organisatsiooni liikmete ja organisatsiooni poolt välja pandud kandidaatide vahel puudub soov üksteisega mõistlikul viisil suhelda.

    Juhin tähelepanu, et meie saadikud ei saa ranget võttes mandaati mitte meie liikmetelt, vaid valijatelt. Valija suhe saadikuga on aga hoopis teine teema.
  • 2) Küsimuse puhul ei ole kirjeldatud probleemi (et erakonnaliige ei saa vaba mandaadi tingimustes oma saadikut mõjutada) eelduseks mitte usalduse puudumine, vaid ABSOLUUTSE usalduse puudumine. Olen nõus, et mõõdukas usaldus on igasuguse esindussuhte paratamatu koostisosa. Tegelikult jääks ju igale esindajale ka delegatsioonidemokraatia (seotud mandaadi) tingimustes ikkagi teatav otsustamise iseseisvus – ainult see iseseisvus ei oleks absoluutne, nagu praegu nn esindusdemokraatliku vaba mandaadi tingimustes.
    Ja kuna praegu on see iseseisvus (erakonnaliikmete ja valijate suhtes) absoluutne, siis sõltub saadiku tegevus vaid tema isiklikest huvidest, mitte mingite arutluste vms tulemustest. S.t. saadikuga võib olla võimalik küll vestelda – juhul kui see talle huvi pakub – kuid mitte tema kaudu oma poliitilisi vaateid ellu viia.
    Tundub, et (minu arvates ekslik) arusaam, nagu saaksid erakonna liikmed oma erakonna nimekirjas esinduskogusse valitud saadikuid mõjutada, võib tuleneda asjaolust, et enamik erakonna juhatuse liikmetest kui erakonna nimel rääkida tohtijatest kuulub ühtlasi ka ise esinduskogu(de)sse ja muudesse mõjuvõimsatesse ametitesse ning omab ka mitmeid muid võtmeressursse. Seega kui näiteks Edgar Savisaar mõjutab paljude (kuigi ka mitte kaugeltki kõigi, kuna suur osa on 4 aasta jooksul fraktsiooni vahetanud!) keskerakonna nimekirjas Riigikogusse valitud saadikute tegevust, siis näib, et need saadikud on Keskerakonna (liikmete) mõju all ja justkui kõigi keskerakondlaste tööriistaks. Minu arvates mõjutab Savisaar „oma erakonna“ saadikuid mitte kui Keskerakonna juhatuse liige – ja ammugi mitte kui erakonna lihtliige – vaid kui paljude muude mõjuvõimsate ametikohtade ja ressursside/kapitalide/siseinfo omanik.
    4) Küsimuse puhul ei tähista mõiste „seaduseväline mõjutamine“ mitte seda, et saadikutega suhelda ja temaga igasuguseid arutlusi pidada oleks vastastikuse huvi korral seadusega keelatud, vaid seda, et seadus ei toeta kellegi - ei valija ega erakonnaliikme - mõjuvõimu saadiku tegevuse üle. Veelgi enam: seadus toetab kõikide vahenditega (s.h. salajane hääletamine) just saadiku täielikku sõltumatust.
    Kujutlegem, et sarnaselt oleks reguleeritud ka näiteks töövõtja ja tööandja suhe (töövõtja täielik juriidiline sõltumatus tööandja korraldustest mitmeteks aastateks) või näiteks kinnisvaratehingute sooritamine (kinnisvara omandaja täielik juriidiline vabadus ostusumma tasumise osas)!
    Selle (EP, RK, KOV) saadiku sõltumatuse osas ei saa me oma põhikirjaga kahjuks midagi muuta. Küll võime me oma põhikirjaga korraldada erakonna lihtliikmete ja erakonna juhatuse vahelist vahekorda: mis on hetkel samuti küllaltki oluline, kuna põhikirjaga rahuldavalt ohjatud juhatuses võiksid erakonna lihtliikmed leida hääletoru oma probleemidest valjemalt kõnelemiseks.
    Punktid 5) ja 6). Loosimine ei suurenda tõesti saadiku kohustust olla erakonnaliikmete poolt mõjutatud, kuid ta võimaldab igal erakonnaliikmel ise saadikuks saada - ning leevendab selliselt (ja minu arvates küllaltki rahuldavalt) siiski ka probleemi, et erakonnaliikmed ei saa oma nimekirjas esinduskogusse valitud saadikute kaudu oma poliitilisi vaateid teostada. Seega: kuigi loosimine pole veel otsustusõigus, on see vähemalt võimalus otsustusõiguse omandamiseks.
    Oletan, et loositud saadik on ka veidi mõistvam tavakodanike (s.h. erakonna lihtliikmete) probleemide suhtes, kuna ta seisis ka ise alles eile samade probleemide ees ega rõhuta ehk nii tugevalt oma erinevusi nendest mingite oma talentide vms tõttu s.t. veidi suureneb võimalus otsustamiseks „behind a veil of ignorance“. Suuri lootusi ma sellele oletusele siiski ei rajaks.

    Kommentaar: „Minu meelest põhineb see (loosimise) ettepanek valel eeldusel, et organisatsiooni liikmete ja organisatsiooni poolt välja pandud kandidaatide vahel puudub soov üksteisega mõistlikul viisil suhelda.“
    Vastus kommentaarile: „Saadiku võimalik soov vastastikuselt huvipakkuvaks suhtluseks nii erakonnaliikmete kui muude inimestega ei tähenda kaugeltki viimaste poliitiliste vaadete elluviimist. Seega on minu arvates õige ütelda, et see (loosimise) ettepanek põhineb eeldusel, et organisatsiooni liikmete ja organisatsiooni poolt välja pandud kandidaatide vahel puudub pärast viimaste äravalimist side, mis võimaldaks saadikute kaudu oma poliitiliste vaadete realiseerimist“.

    Kommentaar: „Juhin tähelepanu, et meie saadikud ei saa ranget võttes mandaati mitte meie liikmetelt, vaid valijatelt. Valija suhe saadikuga on aga hoopis teine teema.“
    Vastus kommentaarile: „Jah, saadikud saavad oma nn mandaadi valijatelt – kuid mitte oma jõududega, vaid erakonna tugeval toel. Seega on tema valituksosutumiseks panustanud nii valijad kui ka erakonnaliikmed, kusjuures täpne panuste proportsioon on suuresti vaieldav ja seda on väga raske täpselt kindlaks määrata. Seetõttu toovadki saadikud erakonna (selle erakonna, mille nimekirjas nad valituks osutusid) soovidele mitte vastutulemise korral sageli põhjenduseks „valijate huvid“, mida nemad siis justkui truualamlikult esindavat. Vastupidi: valijate soovidele mitte vastutulemiseks aga ei ole põhjendusi otsida vajagi, kuna valijad on anonüümsed, ega oma peale valimisi enam häält. Saadik võib neile panna ja panebki suhu täpselt need sõnad, mida ise soovib: http://www.hot.ee/liiskklubi//esindusdemokraatia1.jpg
    Teema „valija suhe (side) saadikuga“ on väga tihedasti seotud teemaga „erakonnaliikme suhe (side) saadikuga“, kuna viimase tekkimise korral saaksid valijad ju oma saadiku mõjutamise eesmärgil lihtsalt erakonnaga liituda. Kahjuks on saadik sõltumatu aga nii oma valijatest kui ka erakonnaliikmetest.“

    Kokkuvõtvalt. Tundub, et meie vaated saadiku mõjutamise võimalustest erakonnaliikme poolt erinevad peamiselt selle poolest, et sinu arvates piisab rahuldavaks mõjutamiseks juba sellest, et saadik on loodetavalt nõus sinu kui tuttava, tema edusse panustanud ja eeldatavalt suuresti sarnase maailmavaatega inimesega suhtlema ja olulistel teemadel (nagu näiteks kas või see praegune teema!) arutlema – minu arvates aga mitte. ??
  • Räägin natuke demokraatia (demos kratos) erinevatest tähendustest...

    Kui näiteks väidan, et meil (ehk nn Lääne-maailmas) ei ole demokraatiat ja eliit väidab, et meil on demokraatia - siis kas üks meist peab eksima? Tingimata mitte.

    Tuleb välja, et demokraatia on samasugune ülilai mõiste nagu näiteks armastus, rahu, kommunism, kristlus, õiglus ja vabaduski, et peaaegu igaüks mõistab selle all midagi teistest erinevat ja sageli isegi teisele täiesti vastandlikku. Demokraatia võib tähendada peaaegu kõike. Selliste mõistete puhul tuleb seega alati täpsemalt lahti rääkida, mida inimene selle all mõtleb.

    Näiteks tekkis mul Nõukogude ajal suur segadus, sest ühtaegu oli võimude sõnul tegu riigiga, kus on kõige parem elada, ning samal ajal kartsid võimud väga inimeste põgenemist sellest riigist. Hiljem seletati mulle, et tavalised inimesed lihtsalt ei ole nii kõrgelt arenenud, et saada aru, kui hea meil elada on.
    Kuid kas selline riik, kus ei peeta tavakodanikke eriti arenenuteks, saab olla demokraatlik? Tuleb välja, et saab. Nõukogude Liit oli tõesti demokraatlik, kuid mitte selles mõttes, et kõiki ühiskonnaliikmeid võrdväärselt headeks ja tarkadeks pidada ning selle loogilise järeldusena võimaldada ka igal ühiskonnaliikmel oma ühiskonna juhtimises osaleda (demokraatia tähendus, mis mulle eriti südamelähedane ja mida seetõttu väga palju kasutan), vaid selles mõttes, et enamusel ühiskonnaliikmetel oli sünnijärgne võimalus tõusta ühiskonna eliidi (ja seega otsustajate) sekka - hoolimata vanemate sotsiaalsest kuuluvusest. Ka näiteks vangi poeg võis saada otsustajate sekka.

    Näiteks viimases tähenduses on ka EL üsnagi demokraatlik riik, kuigi ma ei pea sellisest demokraatiast lugu. See, et vanemate positsioon ei ole lapse tulevase positsiooni juures määrav, tähendab ju lihtsalt mõttetu siblimise ja karjärismi motiveerimist, kusjuures juhtideks saavad domineerivalt karjäärihimulised, kes peavad hiljem oma karjäärile tehtud suure enesesalgamisega seotud kulutused tasa teenima.

Tervist, teekäija!

Tundub, et oled siin uus. Kui tahad kaasa lüüa, siis vajuta mõnel allolevatest nuppudest!

Login with Facebook Sign In with Google Sign In with OpenID Sign In with Twitter

Selle arutelu osalised

Sildid