Juhatuse valimised üldkoosolekul
  • Väidetavalt on juhatuse poolt ette pandud valimissüsteem ebaharilik, sest tavaliselt tehakse isikuvalimisi nii, et igaüks valib ühe kandidaadi ja seega moodustub lõplik häältesumma ja edetabel ainult "poolthäälte" alusel. Kui kandidaate hääletatakse eraldi, siis on tavapärane, et saab anda poolthääle või jätta hääletamata (st olla erapooletu). Juhatuse ettepanek (mis sündis ilma eriliste tagamõteteta) on aga selline, kus saab sisuliselt anda kandidaatidele ka vastuhääli:

    "Üldkoosolekul osalejad saavad hääletada iga esitatud kandidaadi poolt, vastu või jääda erapooletuks. Kandidaatidele antud hääled summeeritakse ja juhatusse pääsevad kuni kolm enim hääli saanut, kui nad on saavutanud liikmete poolthäälteenamuse. Kui mõnede kandidaatide vahel pole võimalik juhatusse pääsemist määrata võrdsete häältesummade tõttu, siis korraldatakse nende vahel hääletus ühes voorus ja määratakse kandidaatide järjestus saadud häälte arvu järgi. Kui ka selline hääletus ei vii tulemusele, siis võib üldkoosolek otsustada võrdsete häältesummadega kandidaatide juhatusse pääsemise järjestuse loosida." [1]

    Küsimusi on sellega seoses umbes kaks ja pool:

    1) Kas MTÜ-de seadus seda lubab?

    "Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häältenõuet. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti." [2]

    Esmasel vaatlusel lubab seadus mistahes demokraatlikku enamushääletust. Seega peaks pakutud süsteem sobima, kuna samasugust süsteemi kasutatakse tavaliste otsuste vastuvõtmisel.

    2) Kas meile selline süsteem meeldib?

    See süsteem peaks vähendama strateegilist hääletamist, st sellist hääletamist, kus hääl antakse kellelegi teisele, kui oma lemmikkandidaadile, sest lemmik "ei saa niikuinii sisse" vms. Ka peaks vastuhääled tekitama tulemuse, kus juhatusse saavad võimalikult konsensuslikud kandidaadid, st need, kellele on palju vastuseisu, need ei saa. Samas võib olla, et see soosib ullikesi, kes saavad 100 erapooletut häält ja 3 poolthäält --- võrreldes sellega, kes saab nt 50 poolthäält ja 53 vastuhäält. Samas tundub, et kui niipaljud liikmed on erapooletud, siis on see juba liikmete endi osavõtmatuse probleem ja tuleb lahendada kuidagi teisiti kui vastuhäälte võimalust kaotades...

    3) Kas selline süsteem on iseäralik ja võib sel põhjusel avalikkusele huvi pakkuda?

    Kui me sellega siin mingit pretsedenti loome, siis võib siit mingi vastuoluline reaktsioon tekkida. Olgu siis positiivne või negatiivne. Keegi oskab selle kohta midagi arvata?

    [1] http://piraadipartei.ee/yldkoosolek2013
    [2] https://www.riigiteataja.ee/akt/13278757?leiaKehtiv#para22
  • Ma soovitaks laiemalt võtta pisut aega ja eri süsteeme läbi mõelda, et teha tõesti informeeritud valik. Muidu pakub keegi ühe endale sobiva välja ja kuna keegi pole sotsioloogia/valimissüsteemide ekspert, siis läheb see läbi ja justkui oleks isegi heaks kiidetud. Tegelikult otsustakse valimiste tulemus juba valimissüsteemi valikuga, hääletamine lihtsalt selle vormistus. Näiteks kiire googledus andis sellise teemasse sobiva analüüsi http://answers.google.com/answers/threadview?id=376382

    ps. MTÜ seaduses pole kordagi öeldud, et see demokraatlik peaks olema. Vastav piirang tuleb alles Erakonnaseadusest.
  • Tere!

    Ma olen vastuhäältega valimise süsteemi suhtes küllaltki reserveeritud, sest tegelikult MTÜ seadus sätestab siiski küllaltki konkreetse õigusraamistiku, millest juhatuse valimistel lähtuda, tõsi, sinna sisse, nagu Švejki maakera, on jäetud võimalus üldkehtivast korrast häkiga mööda minna. Pole uurinud, kuid võimalik, et samalaadset süsteemi kasutab ka Reformierakond oma sisedemokraatia rakendamisel. Sisuliselt tähendab see seda, et me mitte EI vali, VAID määrame juhatuse liikmed ametisse, peale seda kui me nad mingi kokkuleppelise süsteemi järgi (idee järgi kasvõi teri nokkiv kana võiks selle süsteemi kehtestada) välja selekteerinud oleme. Nii ei ole korrektne, MTÜ seadust aus pidades, rääkida juhatuse VALIMISTEST, vaid MÄÄRAMISEST. Kuid see selleks, see on vaid formaalne pool, mille saab ilusasti ära Jokkida (afaik), korraldades peale vastuhäälte järjestamist kinnitava hääletuse, sisuga: "Kas kinnitame juhatuse ametisse koosseisus...". Ja just see on siis see juriidiliselt pädev määramine.

    Aga sisuliselt ma muidugi arvan, et peamine on kasutada meie arvates kõige pädevamat süsteemi. Lätis näiteks saab valimistel vastuhääli anda. Sama idee käis läbi ka Rahvakogust. Eesti valimistel vastuhääli ei arvestada, nagu ka enamasti mujal Maailmas. Ma ei ole vahest kõige õigem inimene sel teemal sõna võtma, kuna alles hiljuti riputati PP FB-sse küsitlus, mida minuga üldse PPs edasi teha. Samas, just sel samal põhjusel ma tahan rõhutada, et ühe- või teistsuguse valimissüsteemi eelistamine peab olema täiesti teadlik valik, sest nagu Jaak juba kinnitas, on valimissüsteemi valik tihtipeale määrava tähtsusega tulemuste kujunemisel. Ma esitan käesolevaga üldkoosoleku päevakorda (enne juhatuse määramist (sic!)) punkti, mille sisuks on otsustamine, kas vastuhääletamist kasutada, või mitte. Soovijatel peab olema võimalus ka selle punkti juures sõna võtta.

    Meelis




  • Sellise valimissüsteemi kasutamine ei ole Eestis pretsedenditu, näiteks kui Andrus Ansip valiti 2004. aastal Reformierakonna esimeheks, siis sai ta 524 poolt- ja 10 vastuhäält.

    Probleem võib tekkida siis, kui kandidaate juhatuse kohtadele on vähe ja mõned neist koguvadki rohkem vastuhääli kui poolthääli. Valituks peaks siis osutuma justkui see, kellel on kõige väiksem miinus, aga samas oleks ju suurem osa hääletanutest selle isiku juhatusse kuulumise vastu. Võib tekkida selline omapärane olukord.

    Või siis koguni, et kõik kandidaadid saavad vastuhääli rohkem kui poolthääli. Väga tõenäoline see loodetavasti ei ole, aga teoreetiliselt võimalik. Sellisel juhul võime sellega küll uudisekünnise ületada, muidu vaevalt.

    Ise pakkusin varem Märdile välja, et juhatuse valimise võiks teha üksiku ülekantava hääle meetodil sedapidi, et tagumised langevad järjest välja ning hääled liiguvad vastavalt järgnenud eelistustele ülemistele.

    Samas aga ei arva, et nüüd veel mingeid protseduurilisi vaidlusi jätkata tuleks, sest kui liikmetele on juba saadetud laiali kutse üldkoosolekule, kus on kirjeldatud selgelt ühte konkreetset süsteemi juhatuse liikmete väljaselgitamiseks, siis on minu meelest veidi hilja hakata mängureegleid muutma.

    Jääb ainult üle loota, et MTÜ liikmed käituvad üldkoosolekul konstruktiivselt ja annavad kandidaatidele poolthääli rohkem kui vastuhääli. Kui seal läheb võistlemiseks selle vahel, kellel on kokkuvõttes kõige väiksem miinus, siis mõjub see lõpuks tõesti naeruväärselt, aga muidu peaks see süsteem olema siiski talutav.
  • Meelisele vastates, mina ei arva, et pakutud süsteem vajaks seda "määramisega ülejokkimist", sest see mahub seaduses kirjeldatud süsteemi alla. Oleks ilmselt natuke liig, kui seadus kirjutaks MTÜ-dele ette liiga konkreetse hääletussüsteemi (kas üksiku ülekantava hääle meetodit tohib kasutada, kuidas on Condorcet' variatsioonidega jne jne). Aga see, ei tähenda, et "määramise jokki" ei võiks igaks juhuks sinna lõppu teha.

    Aga see täiendus päevakorda, seda võiks sel juhul põhjalikult arutada juba alates kl 12-st. Ideaalis võiks tekkida kaks vastanduvat töögruppi, mis üldkoosolekul oma selged seisukohad esitaks ja siis annaks võimaluse hääletuseks. Sest kui igaüks kohapeal ad hoc sel teemal oma arvamust avaldama hakkab, siis lõpuks me äkki juhatuse valimiseni ei jõuagi.

    Jaagule vastates, jah, sõna demokraatlik võib seal tõesti üleliigne olla, kuigi enamushääletuse nõue jms üldkoosolekut kirjeldavad nüansid iseenesest ilmselt on selleks mõeldud, et tagada ühingute demokraatlik juhtimine, seda vähemalt vaikimisi --- ja kõiki oma õigusi üldkoosolek juhatusele ära anda ei saagi (st täisautokraatlik MTÜ poleks vist võimalik).
  • Piraadipartei põhikiri (kodulehelt) sätestab:

    4. Üldkoosolek

    4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on Ühingu üldkoosolek, millel iga Ühingu liikmel on üks hääl.

    Vastuhääli ei ole ette nähtud. Seega, juhul kui me soovime vastuhäältega eksperimenteerida, on ainus variant juhatus ametisse määrata ja mitte valida. Määramist nimetab ka MTÜ seadus ja PP põhikiri. Määramise kinnitab otsus, kus igal liikmel on üks hääl. Valimise võime eelnevalt oma metoodikast lähtudes läbi viia. Concordet vms. Ainult et kui valitud koosseis ei saa määramisel enamuse toetust, siis ei ole ka juhatus ametisse määratud.

    Millest on siin võimalik mitmeti aru saada?

    Andrese poolt toodud Reformierakonna näide on huvitav, aga hetkekontekstis mitte kuigi vettpidav. Pealegi oli tegu ühe kandidaadi vahel "valimisega", mistõttu vastuhääled ei omanud reaalset kaalu.

    MTÜ seadus asub https://www.riigiteataja.ee/akt/693592

    Terv,

    Meelis Kaldalu
  • Vastuhääli pole samamoodi ette nähtud ka tavaliste otsuste tegemisel, kas see tähendab, et vastavalt meie põhikirjale ja MTÜ-de seadusele saame otsustele ainult poolthääli anda? Absurd ju? Üldiselt, üldkoosolek homme niikuinii peab ütlema, kas ta on juhatuse pakutud hääletusmasinaga rahul. Kui pole rahul, siis saab uue välja pakkuda. Aga ma ei usu absoluutselt, et siin mingi õiguslik koll kuskil oleks, mis pakutud mehhanismi ära tühistaks vms.

    Juhatuse koosseisu enamushääletusega kinnitamine on ka tore konsensust taotlev element. Võib vist teha, kui keegi vastu pole.

    Ja Meelis, sa viitad mingit iidset seaduse redaktsiooni.
  • Riigiteataja kiirikus (st. onlainversioonis) on tõesti erakordselt lihtne valet redaktsiooni välja saata... abi saab kui vajutada ylal paremal asuvat klahvi "hetkel kehtiv".

    Mis nüüd puudutab Märdi poolt toodud sisulist näidet, siis olen ma kuuleka liikmena sunnitud oma seisukohta täpsustama. Eriti kuna vägisi tundub, et meie juhatus, keda Märt samuti esindab, on sassi ajamas häälte loendamise ABC-d.

    Vastuhäälte mitte arvestamine hääletustulemuse välja selgitamisel ei tähenda, et saab anda ainult poolthääli. Me kõik teame, kuidas hääletatakse Riigikogus: poolt, vastu, erapooletu / ei hääleta / ei osale. Sama selge on ka Riigikogus otsuse läbi surumise kriteerium : 52 poolthäält. Kas vastuhääli on 1 või 49 ei oma sisulist tähtsust.
    Nii jääb ikkagi kehtima põhikirjaline ja MTÜ seadusest tulenev. Ilma igasuguste vastuoludeta.

    http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&pkpkaupa=1&paevakord=12507

    Panen siia kaasa lingi Riigikogu juhatuse valimistele.
    Soovitan rõhutatult tutvuda just ase-esimeeste valimisega.
    Nüüd, kus tegu on isikuvalimistega, hääletatakse puhtalt poolthäältega, valimistulemus selgub poolthäälte järgi.

    See peaks seletama lahti ka (tundub mulle nii vähemalt) vastuhäälte kasutamise Ansipi valimisel ainukandidaadina Reformierakonna esimeheks 2004. (Andrese toodud näide).

    Seega, ma eeldan, et juhatus süveneb veelkord sellesse teemasse, tänab mind tähelepanu eest, ning viib uue juhatuse valimise läbi korrektsetel alustel.

    Lugupidamisega

    Meelis Kaldalu
  • Meil on sellised variandid:

    1) Liikmete häälteenamus (kõiki arvestatakse)
    2) Kohaolnute poolthäälteenamus (puudujaid ei arvestata)
    3) Hääletanute poolthäälteenamus (mittehääletanuid ka ei arvestata)
    4) Oma häält kasutanute poolthäälteenamus (erapooletuid ka ei arvestata)

    MTÜ-de seadus ütleb otsuse tegemise kohta, et see on kehtiv, kui poolt oli "üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest". See võib teoorias tähendada kõiki kriteeriume peale variandis (1) määratletu.

    Variant (2) on kõige lihtsam, sest osalejate arv on siis kogu koosoleku vältel sama, hoolimata sellest, kas keegi läheb poole pealt ära või mitte. Variant (3) on võimalik, kui me loeme mittehääletanud "koosolekus mitte osalevateks". Seda võib teha lihtsalt niisama, aga võib ka protokollis hakata märkima, et isik X läks kell Y välja suitsu tegema ja naases kell Z. Kuna reaalselt võib hääletusel ka lihtsalt mitte kätt tõsta või sedeli rikkuda, siis võib sellised liikmed arvata "koosolekul mitte osalevateks" (ja võrdsustada nendega, kes teevad väljas suitsu). Variandi (4) puhul võib aga ka erapooletuid käsitleda kui oma hääle kasutamata jätnuid ja neid mitte arvestada.

    Meil on hetkel liikmeid 44.

    Minu pakutud variant on siis sisuliselt (4), sest ainult sel juhul tekib poolthäälteenamus kombinatsioonis P1, V0, E43, MH0. Ehk teisisõnu, ainult siis saab teha otseses mõttes häälte summeerimist, kus poolt oleks +1, vastu oleks -1 ja erapooletu vms oleks 0 ja läbiminemise kriteerium on positiivne skoor. See oleks aga ilmselt vastuolus meie põhikirja nõudega, et üldkoosolek on otsustusvõimeline vaid siis, kui osaleb vähemalt 10% liikmetest. Ehk siis reaalselt oleks võimalik ainult P5, V0, E39, MH0. Summeerilise teel häälte kindlakstegemisele lisandub siis meie põhikirjast vastav tingimus.

    Mu pakutud variant tähendab siis seda, et me peaks iga otsuse puhul hakkama vaatama, kas poolthääli oli vähemalt 5. Kui pole, siis polnud üldkoosolek järelikult parajasti otsustusvõimeline. Kõige lihtsama variandi, st variandi (2) puhul hakkaksime aga iga otsuse vastuvõtmiseks nõudma, et poolt oleks rohkem kui pooled, kes on end koosoleku alguses kirja pannud. Hetkel on FB-s märkinud 11 osalejat, st et poolthääli peab olema alati vähemalt 6. Olenemata sellest, kas keegi teeb parajasti väljas suitsu või on poole pealt jalga lasknud või ei suuda lihtsalt otsustada, kas ta on poolt või vastu.

    Minu meelest on õiglane eristada vastuhääli ja erapooletuid või mittehääletanuid. Sest vastasel juhul piisab ainult poolthäälte lugemisest, mis tähendab, et terminid vastuhääl, erapooletuks jäämine ja mittehääletamine omavad ainult emotsionaalset tähendust. Selline emotsionaalne hääletusmasin on ühtlasi ilmselt ka hääletajatele mõnevõrra eksitav... Ja kas peavad tõesti need, kes väljas suitsu teevad, olema osa kvoorumist?

    See käis nüüd otsuste tegemise kohta, isikuvalimiste kohta ütleb aga MTÜ-de seadus lausa, et valituks osutub "kandidaat, kes sai teistest enam hääli". Siin pole isegi nõuet, et oleks häälteenamus, vaid piisab, kui ta on saanud rohkem hääli, kui mõni teine kandidaat. Ehk siis P1, V0, E10, MH0 läheks läbi küll. Kui nüüd ei tule mõni tark jurist, kes ütleb, et ka isikuvalimine on otsustamine ja ka sel puhul tuleb rakendada kvoorumi nõuet.

    Kuigi ma saan aru küll, et see naljakas punkt on sinna seadusse pandud selleks, et valida juhatust ühes voorus nii, et igaüks annab oma hääle ühele kandidaatidest ja siis vaadatakse, kes rohkem hääli sai. Pagan teab, miks nad sellist manipulatiivset juhatuse valimise meetodit niisugusel varjatud ja ebamäärasel viisil tahavad promoda --- peaks vist lubama selle seaduse ära muuta, kui piraadid Riigikokku pääsevad.

    Aga nagu ma juba ütlesin, juhatus pole hääletamiskorda otsustanud ega vist ka pea seda otsustama. Ma eeldan, et see otsustatakse kohapeal liikmete poolt. Et seda saaks aga otsustada, siis peaks kõik pakkumised olema kenasti sõnastatud. Seni on sõnastatud ainult minu pakkumine. "Ärme vastuhääli arvesta" on natuke liiga ebamäärane, kuna võib tähendada variante (2) ja (3) --- variant (1) MTÜ-de seadusega välistatud.

    Ma loodan, et me saame õige variandi valimisega homme kiiresti hakkama, sest mingeid erilisi sisulisi erinevusi siit vist ei tule.
  • Kiiruga kirjutades on trükikurat tripsutanud. Riigikogu otsustuskriteerium on muidugi 51 häält.
  • Jällegi, MTÜ-seadus ütleb afaik et MTÜ kõrgeim otsustuskogu on üldkogu, kus igal liikmel on üks hääl. Seega ei tule siin väga midagi otsustada, kuid täpselt tuleb paika panna häälte delegeerimise / kaugosalemise praktika ning lähtuda põhikirjalistest kvoorumi nõuetest, milleks väidetavalt on 10 % liikmete registreerumine koosolekule.

    Kirss tordil on erinevad hääletuseksperimendid, a la vastuhäälte sisuline arvestamine, mille läbi viimise vastu ma põhimõtteliselt kindlasti EI ole, kuid mille teoreetilist või praktilist olemasolu ei saa seada ülemuslikuks normatiivsele hääletamisele, mida iseenesest üleüldse põhjendada ei ole vaja.

    Ja jällegi, rõhutan, need eksperimendid tuleb läbi viia korrektselt, ehk määramise egiidi all, eelnevalt nende üle ka sisuliselt aru pidades.

    Meelis
  • MTÜ seadusest: Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
  • Jah, seda ma tsiteerisingi. Aga mida see tähendab?

Tervist, teekäija!

Tundub, et oled siin uus. Kui tahad kaasa lüüa, siis vajuta mõnel allolevatest nuppudest!

Login with Facebook Sign In with Google Sign In with OpenID Sign In with Twitter

Selle arutelu osalised

Sildid