Alusteesidest: kopimi, avatus ja hajutatus
  • Need mu pakutud põhiväärtused [1], et kuidas ma need leidsin või miks just need...

    "Piraadipartei alusteesid on (1) kopimi ja inimväärikus, (2) avatus ja läbipaistvus ning (3) hajutatus ja usaldusväärsus."

    Esimene paar puudutab sisuliselt indiviidi tasandit, teine indiviidi ja bürokraatiamasina sidet, kolmas süsteemi üldisi omadusi. Niimoodi katavad need suure osa sellest, millest me üldse rääkima peame. Paaridesse panin ma need selleks, et neid oleks lihtsam varieerida. Kõige kõlavam hüüdlauseline vorm oleks "kopimi, avatus ja hajutatus". Midagi, mis kõlab luuletusena, samas on piisavalt isikupärane (ei ole sassi aetav ühegi teise poliitilise liikumise lipukirjaga). Samas nt Meelis varieeris selle ainetel viimasel Tallinna koosolekul "rohujuuretasand, avalikustamine ja hajutatus". Võimalik on varieerida ka "inimõigused, vastutusvõimeline riik ja tõrkekindlad süsteemid"jne. Nooruslikumalt veel "kopimi, avatus ja lollikindlus".

    Ehk siis see kolmik on mõeldud mingitlaadi generatiivse masinana, mis annab meile võimaluse mingitest meile ilmselt vastuvõetavatest üldprintsiipidest lähtuvalt sõnastada teese konkreetsete olukordade kohta. Ja nii, et me ise seejuures tunneme, et me ajame sama asja. See aga ei tähenda, et need kolm oleks ammendavad. Vabalt võib olla, et ma olen mingi valdkonna siit välja jätnud ja see tuleb hiljem lisada vms.

    Mida võib sellega paaris veel hääletada on meie netipoliitika alusteese, mille pakkusin välja oma Delfi artiklis [2], kusjuures tegelikult on need kopitud Jérémie Zimmermanni ühest tekstist:

    "Võrgupoliitika alusteesid on (1) võrguneutraalsus, (2) krüptograafia, (3) hajutatus, (4) vaba tarkvara."

    Võrguneutraalsus on sisuliselt see, et Internet peab jääma võrdõigusvõrgustikuks TCP/IP tähenduses ja sellele ei tohi sundida protokolli tasemel peale eristusi. See on see demokraatlik P2P struktuur, mida Vint Cerf juba Interneti alguses näeb ja mille on lihtsalt Bittorrent jms tehnoloogiad üle rõhutanud. See võiks käia paaris avatusega, sest see on nõudmine bürokraatiaga (TCP/IP protokollistik) suhtlusele.

    Krüptograafia tagab siin seda, mis on esimeses teesis puutub inimväärikusse. Privaatsus, mida krüpto tagab, on ilmselt osa sellest, mis lubab meil väärikuse säilitada. Väärikus on vanamoodne sõna, mida Eesti poliitikas eriti ei pruugita, aga mis ühendab endas tegelikult inimõigused ja kultuuri üldisemalt. [3] Ka sobib selline asi ilmselt kokku piraadikoodeksiga (ka sellega, mis on Piirideta Piraatide poolt vastu võetud [4]), sest mingid isevärki auküsimused on piraatidele ajalooliselt omased.

    Hajutatus on P2P omadus süsteemist väljastpoolt vaadates. Tegelikult pole see küll ainus põhitees, sest hajutatus on tegelikult tõrkekindluse/usaldusväärsuse jms teenistuses. Kui roheline liikumine taob oma jätkusuutlikkuse trummi ja neoliberaalid taovad oma tõhususe/efektiivsuse trummi, siis meie võiks taguda tõrkekindluse/taastevõimelisuse taldrikuid. See oleks mingis mõttes kesktee (nagu me oleme --- ei parempoolne ega vasakpoolne), aga samas on see otseselt tuletatud meie põhiteemast --- Internet ja arvutisüsteemid. [5]

    Vaba tarkvara on see, mida me kõik armastame ja teame, et see on tarkvara ainuke õige tulevik, siin vist mingeid selgitusi pole vaja. Kui Internetis toimuv rajaneb vabal tarkvaral, siis on inimestel alati kaasumisvõimalus ja võrk saab areneda. See ei käi küll ainult Interneti kohta, aga nt seadmete kohta, millest mingeid teenuseid saab kasutada, protokollide kohta, mis peavad olema avatud, et tarkvara saaks olla avatud jne jne.

    Ehk siis mulle tundub (ja ma olen aastakese selles vallas oma mõtetega ulpinud), et need dogmad/alusteesid on päris head ja generatiivsed.

    Võib-olla vajaks "kopimi" sõna kasutamine veel eraldi seletust.

    Ilmselt kõik teavad, et see tuleneb sõnadest "copy me" ja on omakorda aluseks pooleldi naljaga mõeldud, aga samas siiski surmtõsisele usundile nimega kopimism. [6] Esiteks tahaks kohe pareerida, tegemist pole mingi moodsa jumalakummardamisega selle taunitavad mõttes, see pole mingi new age müstika. Pigem põhineb kopimism tõdemusel, et info vaba liikumise pooldamine on tänapäeval muutunud usuküsimuseks, kus pole võimalik vaidluses tugineda ainult ratsionaalsetele argumentidele. On ringkonnad, mis on sellele kategooriliselt vastu. Ja neil on oma iva. Ja on ringkonnad, mis ütlevad, et kopeerimine on elu. Ja neil on iva. Nii saabki sellest usuküsimus.

    Rootsi Piraadipartei saadik Euroopa Parlamendis, kellel on nimeks Christian Engström, on oma blogis [7] natuke kopimismi alusteese lahanud ja mis see kopimism tema kirjelduses on, see on mingi teadusega sina peal olev tänapäevane hea inimene olemise kompendium, millel on oma tihedad seoses netipõlvkonnaga. Misiganes see kopimism on, meie jaoks on oluline minu arvates see, et sõna "kopimi":

    (1) Väljendab netipõlvkonna kiiksuga endamääratlust, see väljendab teatud inimideaali, mida n-ö valge mütsiga häkkerid taotavad (võtame siia nt ideaalse vaba tarkvara arendaja kuju, vastutustundliku failijagaja kuju, mõnuainete vastutustundliku tarvitaja kuju, vaba maailmakodaniku kuju jne jne).

    (2) See on piisavalt uudne ja kummaline, et tähelepanu äratada. Selline sõna meie alusteeside seas garanteerib, et me saame igale ajakirjanikule uuesti ja uuesti seletada, mis see kopimi on ja kas me oleme usklikud --- aga me saame alati selle all rääkida mida iganes ja eeldatavasti ainult positiivseid asju, saame luua tänapäeva netikodaniku kuvandit.

    Mistõttu pean ma selle natuke kummastava "kopimi" kätkemist meie alusprintsiipide hulka heaks ideeks. Vähemalt mulle tundub, et sellega saab ühelt poolt nalja ja teiselt poolt tõuseb sellest piisavalt palju tõde.

    Siin all linkides on siis esimene link ka selline, kus on üks nendest alusteesidest lähtuv platvorm ka näidiseks lahti kirjutatud. See on ehk asja juures kõige problemaatilisem, aga ma tegin seda, et proovida, mis välja tuleb. Me mõistagi ei hääleta seda näidisplatvormi, vaid ainult pakutud alusteese endid.

    Hetkel meil selliseid alusteese pole. Aga ma arvan, et üks tärkavat maailmavaadet edasi kandev poliitiline organisatsioon vajab neid. Kui me need praegu vastu võtame, siis --- ma arvan, et kui me avastame, et need ei tööta või vajavad täiendamist, siis need on piisavalt lakoonilised, et meil pole neid keeruline ära muuta. Aga meie edasiseks arenguks on minu arvates vaja julgelt midagi sellist vastu võtta.

    Kui on küsimusi, siis ma hea meelega fabuleerin vastuseid.

    [1] https://ppee.piratenpad.de/stardiprogramm
    [2] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/mart-poder-internet-annab-vastuloogi.d?id=66289302
    [3] http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=18099:vaeaerikus-individualism-ja-eesti-liberaalid&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13
    [4] http://piraadipartei.ee/content/piraadikoodeks
    [5] http://erinevadsignaalid.net/efektiivsus-aeglane-kuid-kindel-enesetapp/
    [6] http://kopimi.ee/scripture.html
    [7] http://christianengstrom.wordpress.com/kopimism-level-1-the-creation/
  • Väga põnev. Mul on sel teemal väga palju mõtteid, aga piirdun minimaalsega.

    "Vaba tarkvara" on valesti tõlgendatav. Ma ajasin korraks segi vabavaraga. Mina eelistan ikka MS Office programme Open Office'le. Kuidas piraadid ette kujutavad, et näiteks Microsoft jagaks oma programmi tasuta?

    Kopimi on IMHO halb fraas mida valimisplatvormina kasutada. Siin pidid sa seda lahti seletama inimestele, kes loevad piraadipartei foorumit. Valimisel peavad sust aru saama kümned ja sajad tuhaded õmblejad, ehitajad, pensionärid jne. Pealegi kõlab (ja on) kopimi nagu mingi kahtlane religioon ja eestlastele religioon ei meeldi.

    Muudest eluvaldkondadest rääkides - kas Eesti piraatidel on selge pilt, mida te usute? Modernsetest probleemidest kujutan ette, et lapsed võiksid olla suur prioriteet (selleks, et saavutada vaesuses kasvanud lastele võrdsem stardipositisioon elus), võrdõiguslikkus on oluline (sest me oleme välja kasvanud nõuka-aegsetest soorollidest), gei-abielud on okei (sest miks mitte), monopoli vältimine on eriti tähtis jne. Võib-olla kujutan valesti ette ja tegelikult näiteks lapsed internetti ei satu, seetõttu piraadipartei nendega ei tegelegi ja võrdõiguslikkus pole kunagi jutuks tulnudki ja Eesti piraadid ei arva sellest midagi. Aga astmeline tulumaks, suhtumine riigivõla suurendamisse?
  • "Vaba tarkvaraga" asi peen, siit saab keelelist strateegiat lugeda ja skeemi vaadata:

    * http://viki.pingviin.org/Priivara

    Üldiselt arvavad vaba(-tark-)vara entusiastid, et vabavara on lihtsalt objektiivselt parem ökosüsteem, mis lõppkokkuvõttes võtab suletud lähtekoodiga tarkvara funktsioonid üle ja Microsoft peab suure hulga oma poode kinni panema. Microsofti tarkvara kasutamist keegi mõistagi ei keela, aga kuidagi vale on jutlustada avatud ja kodanike poolt võimestatud infoühiskonda, aga ise usaldada end pidevalt maksta tulevate lunarahasummade eest suurkorporatsioonide hoolde. Seda ei soovita piraadid isegi mitte Eesti Vabariigile.

    Tegelikult olen ma ise suue terminoloogilise promiskuiteedi pooldaja, st sobib ka vaheldumisi või korraga nii vabavara, vaba tarkvara kui avatud lähtekoodiga tarkvara. Eesti vastavaid ettevõtteid ühendabki näiteks "Avatud Lähtekoodiga ja VAba TArkvara Liit" (ALVATAL).

    "Kopimi" võib brändida ka kui ilmaliku moraalse imperatiiivi "copy me". See on rääkijate endi teha, mismoodi see lõpuks välja kukub. Ega piraadid ei pea ka absoluutselt meeldima, et tuleks mõelda sellisel viisil, et kuna Eesti inimesele religioon ei meeldi, siis me parem kuulutame selle sõna tabuks.

    Puristidele rääkimisel võib alati võtta alusteesideks teised pooled paaridest (1) inimväärikus, (2) vastutusvõimelisus, (3) usaldusväärsus. Mis on mõnevõrra hambutud, sest keerulised, aga samas lollikindlad, sest kellelgi neile midagi vastu öelda ka ilmselt pole.

    Üldiselt kopeerivad Eesti piraadid üldseisukohtades siiski pigem Saksamaa, Rootsi jm suuremate piraadiparteide seisukohti, mille nad on infovabaduse aktivistidele omaste vaadete raames aja jooksul kujundanud. Suhteliselt hea ülevaate saab poliitika suunast siit:

    * https://piraadipartei.ee/content/piraadi-rooliratas

    Mul endal on küll eri valdkondades küll natuke konkreetsemaid nägemusi ja lapsed Internetis on mulle mitmel põhjusel o/eluline teema, aga ma praegu sel teemal keerutama ei hakkaks.

Tervist, teekäija!

Tundub, et oled siin uus. Kui tahad kaasa lüüa, siis vajuta mõnel allolevatest nuppudest!

Login with Facebook Sign In with Google Sign In with OpenID Sign In with Twitter

Selle arutelu osalised