Kõik ei tohi olla piraadile lubatud.
  • Tere Eesti piraadid,

    Olen aastaid olnud piraadipartei austaja ja oodanud põnevusega, millal Eestisse tekib oma piraadipartei. Olen jälginud arengut kõrvalt, sest ma pole veel veendunud, kas teie vaated üldse lähevad kokku minu vaadetega. Viimase aja arutelud Kaldalu väljaviskamisest on eriti põnevad. Ma pööraks tähelepanu millelegi, mis paistab olevat täiesti tähelepanuta jäänud. Nimelt on Kaldalu sooritanud kuriteo nii tobe ja karikaturistlik, et oleks võinud oodanud, et mõni välismaa kollane leht sellest kirjutaks. Piraadipartei, keda on alati peetud pättideks ja varasteks, võib-olla ka IT-maailma Robin Hood'ideks, kes rööviks "rikastelt" ära kõik filmid ja muusika ja jagaks "vaestele". Igal juhul on alati olnud kahtlus, et piraadiparteil pole omandist sooja ega külma. Neile nagu tunduks, et kõik on kõigi oma. Sellest varga kuvandist on piraadipartei üritanud distanseeruda ja näidata, et nad pole vargad, aga autoriõigused praegusel kujul on ebaõiglased ja võib-olla isegi ebamoraalsed.

    Kõige selle taustal tuleb üks võrdlemisi ebaviisakas nolk (vabandust, aga see on tema enda tekitatud avalik imago), varastab riigikogust arvuti ja kuulutab, et tema on piraadiparteis ja tegigi seda nende nimel. Las ma kordan: VARASTAB ARVUTI. Kui palju naeruväärsemat kuritegu oleks üldse võimalik teha piraadipartei nimel? Võib-olla oleks ta saanud ka presidendi muusika-CD-d kaasa võtta. See oleks olnud veel klassikalisem kuritegu, mida piraadiparteiga seostada.

    Piraadipartei. Kaldalu on teie mainele teinud nii palju kahju, et te ei suuda sellest vabaneda ka järgmise 3-4 aasta jooksul. Miks ta üldse on veel teie ridades?! Mina ei saanud hääletada ja see on minu enda valik, et ma pole aktiivne piraadipartei liige, aga mul on kurb kõrvalt pealt vaadata, kuidas te endale vett peale tõmbate. Otsustage ära - kas te tõesti lubate enda telki anarhiste? Kas ka vargaid? Arutage, millised kuriteod on veel kõigile liikmetele lubatud - kas ka röövimine või vägistamine, tapmine või vara hävitamine? Te peate tõmbama mingi piiri ja kõik ei saa olla lubatud. Kas tõesti on Kaldalu tegevus miski, millega te tahate, et teid ka tulevikus seostatakse?

    Aga olgu selle Kaldaluga nagu on, tema väljaviskamine teid enam ei päästa. Damage has already been done. Arutage neid teemasid tuleviku tarbeks. Lisage piraadipartei liikmete tingimuste hulka ka kuritegevuse keeld, et kui järgmine piraat osutub näiteks pedofiiliks, ei peaks te pikalt laialt arutama, kui avatud maailmapilt ikka piraadile sobilik on, ja saaksite tulevikus kurjategijad ilma pikema jututa enda hulgast välja visata.

    Parimat,
    Kristiina
  • Tere.

    Ei soovi, et kuriteo (ehk praeguse riigi seadustega vastuollu läinud teo) sooritaja lisakaristusena veel ka oma erakonnast, korteriühistust, koolist, perekonnast jne välja visataks.
    Ei poolda üldse mingit karistamist, saati siis veel vabatahtlikku lisakaristuste juurdetekitamist.

    Kas see, kui keegi on midagi nn varastanud, tähendab ühtlasi ka seda, et kõik tema mõtted ja teod on nüüd ja edaspidigi kõigi kaaslaste jaoks väärtusetud ja kahjulikud? :)

    Kas see, kui keegi on nn pedofiil, tähendab ühtlasti ka seda, et ta on oma elus läbinisti kurjuse kehastus ega või olla seega ühtlasti ka sitke sportlane, sügav õpetaja või nutikas äripartner? :P

    Austusega,
    Jaanus
  • Tere,

    Väga põnev küsimus. Tõepoolest, kas inimese tegemised defineerivad inimest ja kas tema teod muudavad kuidagi tema mõtete kaalu. Mõtlesin sellele üht ja teist pidi ja vastus on jah. Jah, loomulikult inimene ongi see, kuidas ta tegutseb ja see loomulikult muudab seda, kuidas tõlgendada tema juttu. Mõni kriminaal võib olla enda arvates headuse kehastus - näiteks mõni naisepeksja arvab, et tema on väga tubli, aga lihtsalt naine norib tüli. Ja naisepeksja juttu naiste ja meeste rollidest ühiskonnas ei saa ometi tõsiselt võtta. Või siis needsamad pedofiilid. Minu jaoks on aktiivsed pedofiilid kurjuse kehastus. Kindlasti on pedofiile, kes küll mõtlevad, aga ei tegutse. Nemad ei ole oma tegudega hukkamõistu ära teeninud. Nende pärast on mul lihtsalt kurb, et nende elu on nii raske.

    Tegelikult ei ole küsimus niiväga lisakaristuses. Ma tean, et õigussüsteemi mõte seisneb selles, et karistus kuriteo eest on piisav ja peale seda peab endisel kurjategijal olema õigus uuele elule puhta lehega. Väga ilus mõte. Aga kuritegu ise on juba öelnud midagi tegija iseloomu kohta. Keegi ei palkaks teadlikult endist (ja vanglakaristuse ära kandnud) pedofiili oma lapsele lapsehoidjaks ega palkaks endist varast endale koristajaks. Isegi pisivarguste puhul ei läheks keegi küsima (endiselt) vargalt; "Kuidas sinu arvates peaks omandiseadused Eestis välja nägema?".

    Parimat,
    Kristiina
  • Tänud vastuse eest. Olen sinuga mitmeski küsimuses erineval arvamusel.
    Minu arvates ei defineeri inimese teod teda kaugeltki ammendavalt, vaid iga elusolend on palju palju enamat tema välisest käitumisest.
    See, et keegi on tegutsenud (näiliselt) vastukäivalt minu hetkehuvidele/soovidele, ei tähenda, et ta mõtted oleksid kuidagi vähemväärtuslikud, kui minu (näilise) soosija mõtted.

    Tõsi, enamusele inimestest on instinktiivselt omane uskuda tugevamat (ehk suurema kapitaliga) osapoolt ja nõrgemat mitte tõsiselt võtta. Aga see ei kehti kõigi kohta.

    Samas ei saa vist naljalt keegi siin maapeal oma kehas olla sõltumatu. Sellest, kuhu poole keegi kaldu on, saab aimu näiteks tema unenägudest. Näiteks mina kipun kurjuse kehastusteks pidama praeguseid elu peremehi ehk ühiskonna (või ka väiksema grupi) eliiti, kõrgkihti. Võib-olla on see nii seetõttu, et mul on just elu peremeestega, mitte lihtinimestega - rääkimata paariatest (pisivarastest, pisitapjatest, pedofiilidest, kodumaa reeturitest jne) - olnud senises elus kõige rohkem konflikte. Oleks mu elukäik teisiti kujunenud, oleksin ehk minagi kaldu tugevamate poole.

    Oma selliselt positsioonilt (kalduolekult) on mul muidugi lihtne küsida omandiseaduste kohta ka nn vargalt ning üldse püüelda selle poole, et niikaua kui keegi on ühiskonna liige, peab tal olema ka osalemisvõimalus selle ühiskonna juhtimises.
  • Välismaa kollased lehed kirjutasidki sellest. Näiteks:

    * http://baltic-review.com/2013/06/estonian-pirate-party-activist-steals-computer-from-parliament/

    Ja sealt läks see ka muudesse väljaannetesse.
  • Mind iseenesest väga häirib mõte, et kuritegusid teinud või neid tegevad inimesed ei võiks liituda oma maailmavaatega kõige lähemal seisva poliitilise organisatsiooniga. Meelise väljaviskamise põhjuseks oli ju ikkagi tema kuriteo naeruväärsus ja mitte tõsidus, lisaks naeruväärsusele aga ka ebausaldusväärsus, kuna ta hakkas ühingu sees infoga mahhinerima. Kui Meelise kuritegu poleks olnud üldse seotud Piraadipartei agendaga ja ta poleks olnud mõnevõrra tuntud Piraadipartei liige, siis poleks olnud minu arvates mingit põhjust tema väljaheitmiseks. Muide, meie liikmete seas on ka reaalselt karistust kandvaid autoriõiguse seaduse rikkujaid, mistõttu me ei saa kuidagi võtta kohustust nt kriminaalkaristust kandvad inimesed ühingu ridadest eemal hoida. Kuidas on aga nt häkkeritega, kes on kuskile süsteemi sisse murdnud? Anonymouse aktivistidega, kes on mingit arvutisüsteemi ummistanud? Ja, tõesti, pedofiilidega, kes netist end erutavat kraami tõmbavad? Ilmselt peaks olema lähenemine umbes nii, et kui kuritegu pole üldse seotud Piraadipartei teemadega, siis see pole meie asi (seni, kuni inimesed on nõus kurjategijaga ühe laua taga istuma), aga kui kuritegu on seotud mõne Piraadipartei teemaga, siis peaks viima läbi sisulise uurimise ja otsustama, kas see inimene tegi midagi reaalselt halba või jäi kehvade seaduste ohvriks. Meelise tegu oli mõnede seikade kaudu seotud Piraadipartei agendaga, aga ta jäi mitte kehvade seaduste, vaid enda järelemõtlematuse ohvriks. Aga ma ei tea samas, kas kellegi välja heitmine tema rumaluse tõttu on õige, kas see on adekvaatne ühiskonna mudel, mis nõuab lollidelt oma eraldi partei loomist, sest mujalt heidetakse nad ju välja...

    http://personainfieri.wordpress.com/2013/04/01/viies-voim-lollide-diktatuur-ja-kogu-maa-internetiseerimine/

    Üldiselt ei pea ma väljaheitmist kui sellist üldse adekvaatseks reaktsiooniks millele iganes, aga teema on tegelikult keeruline. Väljaheidetule võiks alati teha selle teene, et teha talle selgeks, et mille eest ta tegelikult siis välja heideti. Ja nii et ta aru ka saab. Aga ma ei tea, kas meil isegi selleks ressursse on, rääkimata siis veel väljaheitmisele alternatiivsetest sisulistest ja ühiskondlikult vastutustundlikest lahendustest nagu ümberkasvatamine või häbiposti panemine vms.
  • Tegelikult olen ma selle mõttekäiguga suuresti nõus. Piraadipartei kontekstis on autoriõiguste seaduse rikkuja näide väga kohane. Seaduste rikkumine pole alati seotud sellega, et inimene hoolimatult eirab ühiskonna reegleid ja seetõttu pole õige inimene teistele neid samuseid reegleid ise juurde kirjutama. Mõnikord on seadused aegunud või lihtsalt valed või ebaõiglased. Sel juhul on päris tõenäoline, et need, kes pürgivad poliitikasse, et neid seaduseid muuta, on ise neid samu seadusi juba rikkunud. Kui hoida kõik seaduserikkujad poliitikast eemal, siis peavad kõik nende samade seaduste tõttu kannatama. Ainus lahendus vist on see, et iga kord tuleks eraldi otsustada, mis tüüpi kuriteoga oli tegemist ja välja visata need, kes ühiskonna reegleid hoolimatult eiravad või kelle kuritegu võiks erakonna mainet oluliselt kahjustada.

    Minu arvates, ja kõigi arvates, kellega ma enda tutvusringkonnast olen seda arutanud, oli Kaldalu väljaviskamine ainuõige otsus.
  • Mida kosta nii veidrate mõttekäikude taustal? Kas saab seda nimetada diskussiooniks, või pigem luuleks, mis nüüd eelnenule järgnemas on? Need ? loovad mu peas raamistikku, millest lähtuvalt siinkohal proovida kaasa rääkida.

    Kristiina, ka mina olen piraadipartei suur austaja. Selle sümpaatia kanaliseerimisel olen ma läinud seda teed, et pidanud aru väärtuste ja moraalse suhtumise üle, mida piraadipartei endas kannab. Juhul kui sa mulle vastu ei taha vaielda, siis võiksime sätestada piraadipartei sünnipõhjusena Rootsimaa ja kogu Maailma avalikkuse terava vastuolu internetikasutajate, sh suuresti noorte internetikasutajate poolt palavalt armastatud failivahetuskeskkonna The Pirate Bay lintšimisele autorikaitse seaduse kattevarjus, tegelikult lähtudes ülemaailmsete meediakorporatsioonide huvidest kindlustada Internetti oma väljakujunenud äripraktika levikanalina.

    Selle taustal kerkib loomulikult küsimus: kui sa väidad, et PP-d on alati peetud pättideks ja varasteks, siis kelle arvamust sa seda öeldes kajastad, ning kuidas haakub see sinu väidetava sümpaatiaga PP suhtes?

    Sinu mõtlemise vastuolusid ilmestab ka su meediakriitika, õigemini selle puudumine. Jääb mulje, et sa kuulud ennast Postimehe esiküljega samale lainele häälestanud põlvkonda, kelle jaoks see kitsas valguskiir määrab ära kogu inimtegevuse potentsiaali meid ümbritseva keskkonna ümber kujundamiseks. Alternatiivne meediakajastus näib sulle just nagu pilk meestesauna: häbiväärne, ent seda enam ärgitav, kasvõi alasti olijaid lapsepilastajateks sõimamise hinnaga, sel teemal pikemalt aru pidama. Paraku pean ma su illusiooni lõhkuma: ka Postimeest (loe: peavoolumeediat) iseloomustab kõik inimlik, sealhulgas sisetülid ja silmakirjalikkus; teiste arvamuse kujundamine ei tähenda, et asutaks ise väljaspool moraalsust, kusagil kõrgemal, kust inimtegevuse kitsaskohad justnagu peopesal välja paistaksid. Kui sind huvitab piraadipartei, siis võiks sind ärritada see pisku, mis on meieni (loe: kodumaisesse meediaruumi) jõudnud The Pirate Bay asutajate ümber jätkuvalt käivast kohtutsirkusest, kus serverite (loe: eraomandi; väga kallite ja minu poolt ajutiselt hoiundatud eksemplarist võrratult võimekamate arvutite) konfiskeerimine on juba ammu loojunud eilne päev, päevakorral on riikidevaheline altkäemaks ja ebaseaduslik välja-andmine, korruptsioon kohtunike hulgas, ning avaliku arvamuse sihiteadlik väärkujundamine.

    Sinu poolt halvustatud kollane meedia pole aga midagi muud, kui selle sama mündi, ehk peavoolumeedia, teine pool. Naeruväärne on loota olemuslikku konflikti toimetuste vahel, mida lahutab teineteisest õhuke vahesein - Saagimi sädin ulatub otsaga Postimehe juhtkirjagi. Ka kontsernidevaheline konflikt on endale sujuva voolusängi leidnud. Eesti Meedia ja Ekspress Grupp, kes kapitalistliku peamõtte järgi sarvipidi koos peaksid olema, on tegelikult sõjakirve maha matnud, ning leivadki ühte kappi pistnud, andes välja ühiseid ajakirju ning "kolmandat teed" esindavat tabloidiformaadis Õhtulehte. Ka raadio peale keerates on raske erapooletule objektiivsusele lootma jääda, kui üle nädala vahetavad näiteks Kuku raadios saatejuhipulka Kärt Karpa-Anvelt, ning erakondade rahastamise komisjoni liige ning tuntud kullamüüja Meelis Atonen.

    Sinu arhetüüpse maailmavaate jaoks, kus üksteisega külg-külje kõrval figureerivad Robin Hood ja Pol Pot, võib säärane valmismälutud meediareaalsus küll asendamatu näida, kuid tõsisemalt piraatide nimel sõna võtmiseks pead sa ikkagi teatud "ärkamise" läbi tegema. Vahest jõuab kunagi ka sinuni, et ka omandit afišeerimata on võimalik sellest kainelt aru saada, tema üle aru pidada, ning olemasoleva ebaõigluse õgvendamiseks muutusi esile kutsuda.

    Meediaillusioonist ärkamisega algust tegemiseks võta kätte näiteks Kalle Lasni raamat "Culture Jam". Või uuri netist: https://en.wikipedia.org/wiki/Culture_jamming. Võid seda minu poolt ka oma sõpradele-tuttavatele edasi öelda, kelle praktilise olemasolu suhtes võime küll sinu tahtlikult efemeersena esitletud identiteedi taustal vaid oletusi teha.

    Seejuures ei taha ma aga sugugi väita, et sul milleski õigus pole. Vastupidi, arutelu piraadiliikumise põhimõistete ja -mõtete üle on aktuaalne teema ka rahvusvahelises piraadisuhtluses. Pole sugugi vähe Kristiina aatekaaslasi, kes arvavad, et piraatide peamine eesmärk peaks olema mõistest "piraat" taaskord kaugeneda, liikudes kiiresti poliitilise tandri umbmäärasesse keskmesse, kus rohelised neid juba ees ootavad. Mina olen oma valiku teinud, ja seda ka selgelt väljendanud, nõudes Internetis The Pirate Bay asutaja Anakata viivitamatut vabastamist. Seejuures pole ma üksi, vaid koos 1700 aktivistiga Maailma eri paigust, kes on koondunud kommuuni http://www.fb.com/FreeAnakata, mille ma lõin ja nüüd vedada aitan.

    Muidugi ei pea ma Anakatat seejuures ilmeksimatuks prohvetiks. Anakata ei loonud P2P protokolli, vaid aitas sellel (Lessingi mõistes koodil) ennast realiseerida. Ta on isehakanud, mitte ettemääratud prohvet, isegi kui kõigel on oma lugu, oma taust. Jaan Tallinn ei ole sugugi vähem andekas programmeerija kui Anakata, ning Kazaa ning Skype pole failivahetuseks sugugi võimetumad keskkonnad kui Bittorrent. Mõlemad mehed on maailmakuulsad. Ometigi tõi neist ühe tegevus - poliitvangiks kujunemise hinnaga - kaasa piraadipartei liikumise globaalse esilekerkimise, samal ajal kui teine vahetas informatsiooni teel vahendatud väärtuse soodsateks riskiinvesteeringuteks. Tema loomingut - tõsi, tundmatuseni muudetud kujul - kastutatakse nüüd meie eravestluste NSA andmebaasidesse talletamiseks. Antud näite taustal on minu meelest kohatu rääkida heast ja kurjast puhtalt tehnilisest argoost lähtudes. Kellegi tegevuse käsitlemine vargusena, ilma tema teo motiive analüüsimata, on minu arvates sama jabur kui minu demonstratiivne välja viskamine enne kohtupoolset süüdimõistvat otsust. Justnimelt demonstratiivne, sest neil otsitud põhjustel langetatud otsus ei oma juriidilist jõudu, ükskõik kust otsast seda ka vaadelda.

    Jätkub...
    (1 / 2)
  • JaanusRaim, minu välja heitmist ei tohi õigupoolest üleüldse karistusena vaadelda. Selge on, et alles kujunev Piraadipartei vajab ideloogilisi nügelusi nagu särg vetikat, ning teravate vastandumiste kaudu pannakse teinekord alus ühtse(ma)le arusaamisele, mis ei murene esimeses sulatusahjus, vaid toob kivistudes, vastupidi, oma mustri veel teravamalt esile.

    Tramm, kogu austuse juures Sinu töö vastu kompromisside otsimisel, on mul sügavaid kahtlusi, kas see teenib eesmärke, või teenivad eesmärgid Sinu soovi igasuguse mängu juures head nägu säilitada. Igal juhul pean ma ebaõigeks Sinu suhtumist kõiki aktsioone nende näohinna ehk meediakajastuse järgi lahterdada, ning katseid mind veel lahendamata kriminaalasjas häbiposti naelutada lausa ebamoraalseks. Ma ei pea seda ebamoraalsust kuritahtlikuks salakavaluseks, vaid alateadlikuks iseloomunõrkuseks, mis valib kaldub mitme küna vahel valima selle, kus rokka kõige rohkem, ja röhkeid kõige vähem. Ma olen kaugel sellest, et võrrelda ennast Edward Snowdeniga, kuid on sümptomaatiline, et PP (kusjuures mitte ainult Eesti oma) tema tegevusest viiel erineval moel profiiti üritab lõigata, samal ajal kui kohalikul tasandil mängitakse konfliktid maha, ning oodatakse päeva, kui mõni võimult tõugatud populistlik prints siivutu ettepanekuga lagedale peaks tulema. Ma arvan et selline suhtumine viib varem või hiljem moraalse kalestumiseni. Snowdenit ei tule taga nutta, vaid tema tegusid korrata, nagu lausus üks tuntud filosoof. Mul ei ole võimalik avaldada NSA saladusi, sest ma pole kunagi olnud CIA kaastööline, kuid enne duelli lõppu ei maksa patsifiste nende tühja padrunisalve tõttu narrideks ega hulludeks tembeldada.

    {Siia kleebi just sulle sobiv piraadiröögatus!}

    Meelis

    PS: Kõik ongi kõige/kõigi oma, sest kui ta kellelegi üldse kuuluda saab, siis ainult iseendale, vastasel juhul oleme olukorras, kus suurem osa moodustab väiksema osahulga - loogikaviga, mis paraku tänase eesti poliitilise elu ju kultuuri taustal sugugi iseenesestmõistetav pole.

    Lõpp
    (2 / 2)
  • Nõrkus ja lollus (ei tea, kuidas asjad siin maailmas käivad) tunduvad mulle sümpaatsed. Ka selle Lollide Erakonnaga oleksin hea meelega nõus liituma, kui tema esindajateks nii esinduskogudes kui ka erakonna enda juhtorganites ei oleks ikkagi vaid targad.

    See, et targad ja tugevad lollidelt ja nõrkadelt kõik (s.h. muidugi ka poliitilise otsustusõiguse) ära võtavad, olevat nagu mingi paratamatu loodusseadus.

    Näiteks A.H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan“ kirjeldab nimetatud protsesse väga põhjalikult ja mitme nurga alt ning on üldistatav ka järgmiselt: „… kui tugevam võtab nõrgemalt, siis pole see kuritegu, vaid elu objektiivse seaduse järgimine“ ("Põrgupõhja uus Vanapagan" järelsõna,lk.222,1985,Tln)

    Eelnimetatud üldistus läheb suuresti kokku ka minu senise elukogemusega: kuritegu on (enamasti) see, kui nõrgem võtab tugevamalt.
    Ka seaduste tegijad ja rakendajad kuuluvad alati tugevamate kilda. Vt nt:
    http://www.politicalruminations.com/2011/12/millionaires-in-congress-are-in-the-majority.html

Tervist, teekäija!

Tundub, et oled siin uus. Kui tahad kaasa lüüa, siis vajuta mõnel allolevatest nuppudest!

Login with Facebook Sign In with Google Sign In with OpenID Sign In with Twitter

Selle arutelu osalised